IT blogi

  Eesti tegi suured infotehnoloogia valdkonna otsused juba 1996. aastal algatades riikliku projekti Tiigrihüpe. Sellega sai alguse Eesti kiire infotehnoloogia areng, kus muuhulgas kogus Eesti ülemaailmset tuntust oma e-riigi lahendustega.  Aastatel 2013-2014 koostatud Eesti infoühiskonna arengukavas oli selgeks visiooniks sarnase arengu jätkumine, kus Eestist kujuneks globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel ning maailmas tuntud mõttekeskuseks. Vaatamata sellele, et infotehnoloogia on prioriteetne ja Eesti tunneb uhkust oma IT-alaste edusammude, start-upide ning ükssarvikute üle, peame siiski tunnistama, et unistatud globaalse IT-arengu eeskõnelejat Eestist saanud ei ole. Paljud teised riigid on kiiresti kannule jõudnud ja ka ma mööda läinud, seda eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga tehisintellekti, robootika, tööstusinnovatsiooni, tarkade linnade, keskkonna- ja energeetikalahenduste valdkondades. Infoühiskonna arengukavas oli ühe visioonipunktina välja toodu...

Mis üldse on uus meedia? Kui inimestevahelise suhtluse puhul edastatakse sõnum "ühelt ühele"  ja massimeedia puhul "ühelt kõigile", siis uue meedia puhul on võimalik samaaegselt edastada individuaalseid sõnumeid lõputule arvule inimestele, kusjuures iga seotud osapool omab sisu üle vastastikust kontrolli, ehk siis tegemist on "kõigilt kõigile" mudeliga. Vaatamata uue meedia plahvatuslikule arengule suhtlusportaalide, otsingumootorite, võrguajakirjade ja palju muu kaudu, on siiski oma nishi säilitanud ka nn traditsiooniline meedia. Samas on näha, et trend on interaktiivsusele ja personaliseeritusele ning tradistsioonilise meedia esindajad võtavad samuti kasutusele järjest rohkem uue meedia lahendusi. Meie tänapäevasese kiiresti muutuvas ja globaliseerunud maailmas ongi uue meedia positiivseks aspektiks efektiivsus, interaktiivsus ja võimalus sisu personaliseerimiseks. Kuigi kõik võib tunduda ideaalne, siis peame uue meedia puhul säilitama kriitilise meele, ...

 Emootikonid 😎 Võib kõlada uskumatult, kuid ka emootikumid on keegi leiutanud ja sellel aastal tähistavad emootikumid oma 40. sünnipäeva. Arvutiteadlane Scott Fahlman Carnegie Mellonist tuli ideele, et kuiva elektoonset suhtlust võiks kuidagi elavdada ning tegi ettepaneku, et kui kirjutaja soovib näidata, et ta on rõõmus või irooniline, siis võiks lisada oma tekstile kirjavahemärkidest loodud naerunäo ehk smiley :-). Emootikumid muutusid kohe väga populaarseks, neid hakati kasutama ülikoolides üle maailma, sealt liikusid nad e-mailidesse ja tekstisõnumitesse. Emootikumid on tänapäevani igapäevases kasutuses ning aitavad luua elektroonsesse suhtlusse inimlikku emotsiooni. Viide:  Emoticon and Emoji History: First Smiley Face Used in 1982 | Time Fidonet 1984. aastal Tom Jenningsi poolt rajatud võrk Fidonet oli algselt rajatud mittekaubandusliku võrguna, mis põhineb arvutite kakspunktühendusel. Eestis käivitati esimene Fidonet süsteem 1989. aastal ning 1990. aastal liitus Eesti ...

Nokia 9000 Communicator 1990ndate keskpaigas saabusid meie igapäevaellu kaasaskantavad mobiiltelefonid, mis toimisid GSM võrgus. Nokia tõi 1996. aastal turule Nokia kommunikaatori, mida võib lugeda nutitelefonide esiemaks. Väliselt nägi kommunikaator välja nuppudega telefonina, kuid avades ilmus nähtavale klaviatuur ja ekraan. Telefon-arvutil oli Inteli  24 MHz  mikroprotsessor ja kokku 8MB mälu.  Viited:   TELEMMGLPICT000004575571_trans_NvBQzQNjv4BqZgEkZX3M936N5BQK4Va8RWtT0gK_6EfZT336f62EI5U.jpeg (1280×800) (telegraph.co.uk) Nokia - 9000 Communicator | Mobile Phone Museum Google AdWords Kui enne milleeniumivahetust toimus reklaamitegemine nagu mustas kastis, st tuli osta reklaamipind ning loota, et reklaam mõjub ja toob ostjaid. 2000-l GoogleAdsi turuletulek muutis kogu reklaamisüsteemi ning reklaamijal oli võimalus maksta konkreetsete klikkide eest ning mõõta oma reklaamide toimivust. Viited:  original-adwords-logo.jpg (1600×667) (thesempost.com) Technolo...