Eesti infoühiskonna arengukava 2020 - mis täppis ja mis mitte?

 

Eesti tegi suured infotehnoloogia valdkonna otsused juba 1996. aastal algatades riikliku projekti Tiigrihüpe. Sellega sai alguse Eesti kiire infotehnoloogia areng, kus muuhulgas kogus Eesti ülemaailmset tuntust oma e-riigi lahendustega.  Aastatel 2013-2014 koostatud Eesti infoühiskonna arengukavas oli selgeks visiooniks sarnase arengu jätkumine, kus Eestist kujuneks globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel ning maailmas tuntud mõttekeskuseks. Vaatamata sellele, et infotehnoloogia on prioriteetne ja Eesti tunneb uhkust oma IT-alaste edusammude, start-upide ning ükssarvikute üle, peame siiski tunnistama, et unistatud globaalse IT-arengu eeskõnelejat Eestist saanud ei ole. Paljud teised riigid on kiiresti kannule jõudnud ja ka ma mööda läinud, seda eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga tehisintellekti, robootika, tööstusinnovatsiooni, tarkade linnade, keskkonna- ja energeetikalahenduste valdkondades.

Infoühiskonna arengukavas oli ühe visioonipunktina välja toodud, et 2020. aastaks on töökohad kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud ning ettevõtted saavad oma tööd paindlikult korraldada, võimaldades kaugtööd ning paindlikke tööaegu. Enne COVID-pandeemia algust 2019. aasta lõpus oli ka Eestis tavapärane, et eeldati pigem kontoris töötamist ja kaugtöö võimalusi kõigis ettevõtetes isegi ei pakutud. 2020. aasta kevadel seoses pandeemia piirangutega tuli ka ettevõtetel viia sisse kiired muudatused oma töökorraldusse. Välgukiirusel võeti kasutusele erinevad kaugtööd võimaldavad lahendused ning töötajad suunati kodukontoritesse. Ilmselt poleks tavaolukorras toimunud niivõrd kiiret ümberlülitumist, kuid hetkel võib öelda, et uus reaalsus on omaks võetud ja tagasipöördumist vana süsteemi juurde on isegi raske ette kujutada.


Viited: 

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

E-riik pole ega saagi kunagi valmis - Kaja Kallas

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tänapäeva silmapaistvad IT-juhid

Kujutis
  Väljapaistavate juhtide puhul tuleb esile neile omane juhtimisstiil, sama kehtib tegelikult kõigi juhtide puhul. Tänapäeval näeme järjest enam, et juhid on pigem liidrid ja visionäärid, kes oma eeskuju ja "kastist väljas mõtlemisega" inspireerivad tiime, näitavad võimalusi ja teed innovaatiliste ja uudsete ärimudelite elluviimisel. Soovin tutvustada kahte liidrit, kes on muutnud ärikeskkonda globaalsel tasandil. Tobi Lütke Tobi Lütke on üks mõjuvõimsamaid tehnoloogia liidreid, kelle visiooni kohaselt loodud Shopify e-kaubanduse platvorm on leidnud väärika koha Amazoni kõrvale, võimestades ettevõtteid üle maailma e-poodide avamisel. Tobi Lütke on julge, arengumootori tüüpi liider, kelle jaoks muutus ja mugavustsoonist väljasolek on igapäevane ning selliselt tõmbab ta kaasa ka oma meeskonda ning aitab neil jõuda järjest uutesse kõrgustesse. Lütke poolt juhitud dünaamiline organisatsioon, kus loovad lahendused koos suhtumisega, et riski võtmine ei ole taunitav ja ka ebaõnnestu...
Lisateave

Asjade internetiga seotud turvariskid

Kujutis
Järjest enam lisandub meie igapäevaellu seadmeid ja esemeid, mis on asjade interneti (IoT) tehnoloogia kaudu seotud läbi digitaalsete infokanalite. Asjade internetti lülitatud seadmetega on võimalik kahtepidi suhlus. Seadmed on varustatud anduritega, mille kaudu saab infot seadme ja ümbritseva kohta, mis edastatakse vastuvõtjale. Samuti saab asjadele eadstada korraldusi. Andmevahetuse käigus tekib ka palju andmeid, mida üha rohkem salvestatakse pilvekeskkondadesse. Kuigi üldjuhul saab kogutud andmeid kasutada ärilise efektiivsuse ja protsesside optimeerimiseks, siis kahjuks kaasnevad ka suured turvariskid. Kuna IoT seadmete kaudu saadetav info võib varieeruda alates keskkonda puudutavast infost, kuni väga personaalse terviseinfoni, siis on turvateema teatud andmerühmade puhul väga kriitilise tähtsusega, seda nii andmete eadstusprotsessis, kui ka andmete hoidmisel. Rünnakud võivad olla seotud nii füüsiliste IoT seadmetega kui ka tarkvara või andmetega.  Siin võib näited tuua haavata...
Lisateave

Tehisintellekti kasutamine abistavates tehnoloogialahendustes

Tehisintellekti abil täiustatud seadmed on  toonud erivajadustega inimeste ellu hulgaliselt uusi võimalusi, mis aitavad paljudes igapäevaelu toimetustes. Tänu teaduse ja tehnoloogia arengule tekib ka erivajadustega inimestel järjest rohkem võimalusi olla aktiivne igas elu valdkonnas ning lüüa aktiivselt kaasa nii tööelus, kui tulla iseseisvalt edukalt toime eraelus.  Nägemispuudega inimeste jaoks on väga komplitseeritud lugemine ja kirjutamine. Geniaalseks läbimurdeks on tehisintellekt sümbioosis kõnest tekstiks lahendustega, mille kaudu on nägemispuudega inimestel võimalik dikteerida teksti ekraanile, samuti suudab tehnoloogia lugeda teksti telefonilt ja teistelt seadmetelt. Lisaks on palju muid tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid, mis muudavat nägemis- või ka kõnepuudega inimese elu kergemaks. Näiteks lahendus, mis suudab viipekeele muuta hääleks ning annab võimaluse vabalt suhelda ka nendega, kes viipekeelt ei valda. Tehisintellektiga varustatud eksoskeletid võimaldav...
Lisateave