IT blogi

Kui arutleda, et mis on tegelikult professionaalsuse taga või milliste omadustega inimest me võime professionaaliks nimetada, siis ei olegi ühest vastust. Pigem on tegemist väga paljude erinevate omadustega kombinatsiooniga, inimese väärtuste ja käitumisomadustega. Keegi ei ole oma kutsetee alguses professional vaid tegemist on protsessiga, mille käigus professionaaliks arenetakse. Inimene peab leidma selle valdkonna, mis teda tõeliselt paelub ning huvitab. Väga keeruline kui mitte võimatu on saada professionaaliks sellel alal, mille vastu puudub kirg ja suur huvi.  Professionaaliks saamine eeldab süsteemset tööd selle nimel ning põhimotivaatoriks on, et tegutsetakse valdkonnas, mis pakub huvi ja on inimese jaoks just see kõige õigem. Käsitööliste panust ei saa kindlasti alahinnata, kuna ilma nendeta ei oleks samuti võimalik majanduslikku arengut saavutada. Kui mõelda, et mis on siis põhilised omadused, mis eristavad professionaale käsitöölistest, siis on keeruline nimetada vai...

  Edasikandumisklausel (copyleft) on meetod, millega saab anda õiguse ja kohustuse programmi (või muu loomingu) ning kõigi selle edasiarenduste ja uute versioonide vabaks kasutamiseks samade tingimuste alusel. Vaba kasutamine ei tähenda, et keelatud oleks loomingu eest raha võtta. Vabade litsentside puhul, kus kehtib edasikandumisklausel, peab alati arvestama asjaoluga, et levitades tarkvara muudatustega või ilma muudatustega on igale järgnevale kasutajale antud samad õigused seda kopeerida ja muuta ning samadel tingimustel edasi levitada. Tegemist on lõpmatu ahelaga.  Free Software Foundation edasikandumisklausliga litsentsid: GNU General Public License (GNU GPL) GNU GPL on üldine avalik litsents, mis annab kasutajale õigused programme kopeerida, muuta ja levitada ning tagab, et kõigi uutele versioonide kasutajad saavad samad õigused. GNU Affero General Public License (AGPL) Tegemist on litsentsi versiooniga, mis on mõeldud kasutamiseks pigem serverites kasutatavate programmi...

Autoriõiguste seadustamisega hakati tegelema juba 18. sajandi alguses, kuid teema on pidevalt aktuaalne ning seoses internetiajastu ja materjalide kõigile kättesaadavusega on tekitanud palju probleeme ja eriarvamusi. Pirate Party on poliitiline liikumine, mis sai alguse 2006. aastal Rootsist ja on kasvanud ülemaailmseks ning mille üheks suureks eesmärgiks on reformida autoriõiguste ja patendiseadusi. 2012. aastal andsid rootslased välja raamatu „ The Case for Copyright Reform”, kus tõid välja konkreetsed ettepanekud ja argumendid autoriõiguste reformiks. Teose autorid on sidunud reformide vajaduse inimõigustega ja seda eelkõige kontekstis, kus eraisikud saadavad üksteisele autorikaitse all olevaid materjale ning selle avastamiseks on võimudel  ainus võimalus erasuhtluse privaatsuse rikkumine. Samuti toodi argumendiks, et noored muutuvad tahtmatult kriminaalideks, kuna paratamatult jagavad autorikaitse all olevaid faile.  Autoriõiguste reformi ettepanekutes tulid autorid välja ...

Mõtisklesin Virginia Shea raamatus "Netiquette" väljatoodud võrgusuhtlemise 10 käsu teemadel ning minu arvates oleks igal inimesel hea need kora läbi lugeda ja oma peas läbi möelda. Vastab tõele, et kohati tuntakse ennast netiavarustes täielikult ilma piirideta ning nauditakse illusiooni ananüümsusest ja karistamatusest. See toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi nii tegutsejale endale kui ka teistele. Oma igapäevaelus jälgime üldjuhul vägagi, et oleksime teiste suhtes sõbralikud või vähemalt neutraalsed, me ei ütle teistele halvasti, veel vähem kostitame teisi solvangutega. Netisuhtluses võib kahjuks ette tulla olukordi, kus kõik muutub ja inimesed valavad teised valimatult sopa ja sõimuga üle. Siin sooviks küll meenutada netietiketi esimest käsku – ole inimene. Mäletan selgelt, et kuidas oma esimest last oodates ja pärast tema sündi lugesin suure huviga “Perekooli” foorumit, kus lapseootel ja noored emad said omavahel kogemusi jagada. Uue sajandi alguses ei olnud palju muid k...

  Eesti tegi suured infotehnoloogia valdkonna otsused juba 1996. aastal algatades riikliku projekti Tiigrihüpe. Sellega sai alguse Eesti kiire infotehnoloogia areng, kus muuhulgas kogus Eesti ülemaailmset tuntust oma e-riigi lahendustega.  Aastatel 2013-2014 koostatud Eesti infoühiskonna arengukavas oli selgeks visiooniks sarnase arengu jätkumine, kus Eestist kujuneks globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel ning maailmas tuntud mõttekeskuseks. Vaatamata sellele, et infotehnoloogia on prioriteetne ja Eesti tunneb uhkust oma IT-alaste edusammude, start-upide ning ükssarvikute üle, peame siiski tunnistama, et unistatud globaalse IT-arengu eeskõnelejat Eestist saanud ei ole. Paljud teised riigid on kiiresti kannule jõudnud ja ka ma mööda läinud, seda eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga tehisintellekti, robootika, tööstusinnovatsiooni, tarkade linnade, keskkonna- ja energeetikalahenduste valdkondades. Infoühiskonna arengukavas oli ühe visioonipunktina välja toodu...

Mis üldse on uus meedia? Kui inimestevahelise suhtluse puhul edastatakse sõnum "ühelt ühele"  ja massimeedia puhul "ühelt kõigile", siis uue meedia puhul on võimalik samaaegselt edastada individuaalseid sõnumeid lõputule arvule inimestele, kusjuures iga seotud osapool omab sisu üle vastastikust kontrolli, ehk siis tegemist on "kõigilt kõigile" mudeliga. Vaatamata uue meedia plahvatuslikule arengule suhtlusportaalide, otsingumootorite, võrguajakirjade ja palju muu kaudu, on siiski oma nishi säilitanud ka nn traditsiooniline meedia. Samas on näha, et trend on interaktiivsusele ja personaliseeritusele ning tradistsioonilise meedia esindajad võtavad samuti kasutusele järjest rohkem uue meedia lahendusi. Meie tänapäevasese kiiresti muutuvas ja globaliseerunud maailmas ongi uue meedia positiivseks aspektiks efektiivsus, interaktiivsus ja võimalus sisu personaliseerimiseks. Kuigi kõik võib tunduda ideaalne, siis peame uue meedia puhul säilitama kriitilise meele, ...

 Emootikonid 😎 Võib kõlada uskumatult, kuid ka emootikumid on keegi leiutanud ja sellel aastal tähistavad emootikumid oma 40. sünnipäeva. Arvutiteadlane Scott Fahlman Carnegie Mellonist tuli ideele, et kuiva elektoonset suhtlust võiks kuidagi elavdada ning tegi ettepaneku, et kui kirjutaja soovib näidata, et ta on rõõmus või irooniline, siis võiks lisada oma tekstile kirjavahemärkidest loodud naerunäo ehk smiley :-). Emootikumid muutusid kohe väga populaarseks, neid hakati kasutama ülikoolides üle maailma, sealt liikusid nad e-mailidesse ja tekstisõnumitesse. Emootikumid on tänapäevani igapäevases kasutuses ning aitavad luua elektroonsesse suhtlusse inimlikku emotsiooni. Viide:  Emoticon and Emoji History: First Smiley Face Used in 1982 | Time Fidonet 1984. aastal Tom Jenningsi poolt rajatud võrk Fidonet oli algselt rajatud mittekaubandusliku võrguna, mis põhineb arvutite kakspunktühendusel. Eestis käivitati esimene Fidonet süsteem 1989. aastal ning 1990. aastal liitus Eesti ...