Postitused

Asjade internetiga seotud turvariskid

Kujutis
Järjest enam lisandub meie igapäevaellu seadmeid ja esemeid, mis on asjade interneti (IoT) tehnoloogia kaudu seotud läbi digitaalsete infokanalite. Asjade internetti lülitatud seadmetega on võimalik kahtepidi suhlus. Seadmed on varustatud anduritega, mille kaudu saab infot seadme ja ümbritseva kohta, mis edastatakse vastuvõtjale. Samuti saab asjadele eadstada korraldusi. Andmevahetuse käigus tekib ka palju andmeid, mida üha rohkem salvestatakse pilvekeskkondadesse. Kuigi üldjuhul saab kogutud andmeid kasutada ärilise efektiivsuse ja protsesside optimeerimiseks, siis kahjuks kaasnevad ka suured turvariskid. Kuna IoT seadmete kaudu saadetav info võib varieeruda alates keskkonda puudutavast infost, kuni väga personaalse terviseinfoni, siis on turvateema teatud andmerühmade puhul väga kriitilise tähtsusega, seda nii andmete eadstusprotsessis, kui ka andmete hoidmisel. Rünnakud võivad olla seotud nii füüsiliste IoT seadmetega kui ka tarkvara või andmetega.  Siin võib näited tuua haavata...

Tehisintellekti kasutamine abistavates tehnoloogialahendustes

Tehisintellekti abil täiustatud seadmed on  toonud erivajadustega inimeste ellu hulgaliselt uusi võimalusi, mis aitavad paljudes igapäevaelu toimetustes. Tänu teaduse ja tehnoloogia arengule tekib ka erivajadustega inimestel järjest rohkem võimalusi olla aktiivne igas elu valdkonnas ning lüüa aktiivselt kaasa nii tööelus, kui tulla iseseisvalt edukalt toime eraelus.  Nägemispuudega inimeste jaoks on väga komplitseeritud lugemine ja kirjutamine. Geniaalseks läbimurdeks on tehisintellekt sümbioosis kõnest tekstiks lahendustega, mille kaudu on nägemispuudega inimestel võimalik dikteerida teksti ekraanile, samuti suudab tehnoloogia lugeda teksti telefonilt ja teistelt seadmetelt. Lisaks on palju muid tehisintellektil põhinevaid tehnoloogiaid, mis muudavat nägemis- või ka kõnepuudega inimese elu kergemaks. Näiteks lahendus, mis suudab viipekeele muuta hääleks ning annab võimaluse vabalt suhelda ka nendega, kes viipekeelt ei valda. Tehisintellektiga varustatud eksoskeletid võimaldav...

Üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Veebilehtede kasutusmugavus ei ole lihtsalt mugavus vaid palju enam ning sellest sõltub tihtipeale ka ettevõtte äriline edu. Seetõttu pannakse veebilehtede arendusele ja pidevale kaasajastamisele palju rõhku ning üldjuhul tasub see ennast ka kuhjaga ära. Veebikasutaja annab üldjuhul ebameeldivale kasutajakogemusele kiire tagasiside ning lahkub veebilehelt ja valib mõne sobivama, kus tema, kui kasutaja peale on rohkem mõeldud ning info on kergesti leitav, loetav, samuti visuaalselt meeldiv ja loogiliselt üles ehitatud.  Suurfirmad panustavad  oma veebilehtedesse eriti palju ressussi, püüdes luua oma kliendile orienteerumise ja õige info leidmise ülilihtsaks, võib isegi öelda intuitiivseks. Suurtel tegijatel on parem võimalus analüüsida külastajate käitumismustreid ja varasemaid valikuid, samuti teostada vaatlusi reaalse kasutuse osas ning sellest lähtuvalt taas timmida kasutusmugavust veelgi kasutaja sõbralikumaks. Nende firmade puhul, mis pakuvad oma kaupu või teenuseid otse v...

Tarkvara kui teenus ärimudel ja Scrum tarkvara arendusmudel

Kujutis
Tarkvara kui teenus ( software as a service SaaS) ärimudel 21. sajandil on IT ettevõtluses kriitilise tähtsusega ning tarkvaralahenduste oskuslik valik ja kombineerimine võib anda ettevõttele võimaluse hüppeliseks arenguks ja konkurentsieelise teiste ettevõtete ees. Saas ärimudel annab ettevõtte väärtusloomeks palju võimalusi, kuna on kergesti rakendatav ja ka rahaliselt kättesaadavam. SaaS-i puhul on tegemist kompleksse ärimudeliga, mis eeldab väga põhjalikku kliendi kliendi äriprotsesside ja tarkvara tundmist. SaaS-i hostitakse pilves ja see on ka põhiline erinevus SaaS-i ettevõtete ja traditsiooniliste tarkvaraarenduse ettevõtete vahel. Klient saab ligipääsu teenusele oma kontole sisse logides Tegemist on oluliselt kuluefektiivsema lahendusega, kuna tasuda tuleb kasutajaliidese eest ning puudub vajadus kogu tarkvara ettevõttele soetamiseks. Lisaks sellele, et SaaS tarkvara kasutamisega kulud üldjuhul vähenevad, kaasneb sellega ka palju muid eeliseid, nagu efektiivsem ajakasutus, kas...

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) - arvustus

Kujutis
Lugedes Eric S. Raymondi dokumenti   How To Become A Hacker  tõelistest häkkeritest ja häkerlusest üldiselt, tekkis mul veelgi suurem respekt inimeste vastu, kes tegutsevad IT-maailmas ja jagavad oma loomingut kõigi meiega. Väga lihtsalt ja loogiliselt on lahti seletatud tõelise häkkeri olemus ning selguse mõttes ka eristumine kräkkeritest, kes on hoopis negatiivsed tegelased, kuid keda meedias sageli samuti häkkeriteks nimetatakse. Väga üheselt saab selgeks, et tee tõeliseks häkkeriks saamiseni on täis pühendumist ja tööd ning alles teiste häkkerite tunnustus annab võimaluse saavutada häkkeri staatuse. Autor on ilmekalt rõhutanud ka seda, et häkkeritele meeldivad väljakutsed ja probleemid, samuti pingutamine lahenduste leidmise nimel. Kui inimesele ikka meeldib vaid mugavalt aega surnuks lüüa, siis ilmselgelt ei ole tegemist häkkerimaterjaliga. Häkkeri põhioskuste arsenali kuulub programmeerimine ning loo autor on andnud head soovitused, et mis järjekorras ja milliseid progra...

Tänapäeva silmapaistvad IT-juhid

Kujutis
  Väljapaistavate juhtide puhul tuleb esile neile omane juhtimisstiil, sama kehtib tegelikult kõigi juhtide puhul. Tänapäeval näeme järjest enam, et juhid on pigem liidrid ja visionäärid, kes oma eeskuju ja "kastist väljas mõtlemisega" inspireerivad tiime, näitavad võimalusi ja teed innovaatiliste ja uudsete ärimudelite elluviimisel. Soovin tutvustada kahte liidrit, kes on muutnud ärikeskkonda globaalsel tasandil. Tobi Lütke Tobi Lütke on üks mõjuvõimsamaid tehnoloogia liidreid, kelle visiooni kohaselt loodud Shopify e-kaubanduse platvorm on leidnud väärika koha Amazoni kõrvale, võimestades ettevõtteid üle maailma e-poodide avamisel. Tobi Lütke on julge, arengumootori tüüpi liider, kelle jaoks muutus ja mugavustsoonist väljasolek on igapäevane ning selliselt tõmbab ta kaasa ka oma meeskonda ning aitab neil jõuda järjest uutesse kõrgustesse. Lütke poolt juhitud dünaamiline organisatsioon, kus loovad lahendused koos suhtumisega, et riski võtmine ei ole taunitav ja ka ebaõnnestu...

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

Kui arutleda, et mis on tegelikult professionaalsuse taga või milliste omadustega inimest me võime professionaaliks nimetada, siis ei olegi ühest vastust. Pigem on tegemist väga paljude erinevate omadustega kombinatsiooniga, inimese väärtuste ja käitumisomadustega. Keegi ei ole oma kutsetee alguses professional vaid tegemist on protsessiga, mille käigus professionaaliks arenetakse. Inimene peab leidma selle valdkonna, mis teda tõeliselt paelub ning huvitab. Väga keeruline kui mitte võimatu on saada professionaaliks sellel alal, mille vastu puudub kirg ja suur huvi.  Professionaaliks saamine eeldab süsteemset tööd selle nimel ning põhimotivaatoriks on, et tegutsetakse valdkonnas, mis pakub huvi ja on inimese jaoks just see kõige õigem. Käsitööliste panust ei saa kindlasti alahinnata, kuna ilma nendeta ei oleks samuti võimalik majanduslikku arengut saavutada. Kui mõelda, et mis on siis põhilised omadused, mis eristavad professionaale käsitöölistest, siis on keeruline nimetada vai...

Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut?

  Edasikandumisklausel (copyleft) on meetod, millega saab anda õiguse ja kohustuse programmi (või muu loomingu) ning kõigi selle edasiarenduste ja uute versioonide vabaks kasutamiseks samade tingimuste alusel. Vaba kasutamine ei tähenda, et keelatud oleks loomingu eest raha võtta. Vabade litsentside puhul, kus kehtib edasikandumisklausel, peab alati arvestama asjaoluga, et levitades tarkvara muudatustega või ilma muudatustega on igale järgnevale kasutajale antud samad õigused seda kopeerida ja muuta ning samadel tingimustel edasi levitada. Tegemist on lõpmatu ahelaga.  Free Software Foundation edasikandumisklausliga litsentsid: GNU General Public License (GNU GPL) GNU GPL on üldine avalik litsents, mis annab kasutajale õigused programme kopeerida, muuta ja levitada ning tagab, et kõigi uutele versioonide kasutajad saavad samad õigused. GNU Affero General Public License (AGPL) Tegemist on litsentsi versiooniga, mis on mõeldud kasutamiseks pigem serverites kasutatavate programmi...

Autoriõigused ja nende reformi ideed

Kujutis
Autoriõiguste seadustamisega hakati tegelema juba 18. sajandi alguses, kuid teema on pidevalt aktuaalne ning seoses internetiajastu ja materjalide kõigile kättesaadavusega on tekitanud palju probleeme ja eriarvamusi. Pirate Party on poliitiline liikumine, mis sai alguse 2006. aastal Rootsist ja on kasvanud ülemaailmseks ning mille üheks suureks eesmärgiks on reformida autoriõiguste ja patendiseadusi. 2012. aastal andsid rootslased välja raamatu „ The Case for Copyright Reform”, kus tõid välja konkreetsed ettepanekud ja argumendid autoriõiguste reformiks. Teose autorid on sidunud reformide vajaduse inimõigustega ja seda eelkõige kontekstis, kus eraisikud saadavad üksteisele autorikaitse all olevaid materjale ning selle avastamiseks on võimudel  ainus võimalus erasuhtluse privaatsuse rikkumine. Samuti toodi argumendiks, et noored muutuvad tahtmatult kriminaalideks, kuna paratamatult jagavad autorikaitse all olevaid faile.  Autoriõiguste reformi ettepanekutes tulid autorid välja ...

Ole inimene!

Kujutis
Mõtisklesin Virginia Shea raamatus "Netiquette" väljatoodud võrgusuhtlemise 10 käsu teemadel ning minu arvates oleks igal inimesel hea need kora läbi lugeda ja oma peas läbi möelda. Vastab tõele, et kohati tuntakse ennast netiavarustes täielikult ilma piirideta ning nauditakse illusiooni ananüümsusest ja karistamatusest. See toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi nii tegutsejale endale kui ka teistele. Oma igapäevaelus jälgime üldjuhul vägagi, et oleksime teiste suhtes sõbralikud või vähemalt neutraalsed, me ei ütle teistele halvasti, veel vähem kostitame teisi solvangutega. Netisuhtluses võib kahjuks ette tulla olukordi, kus kõik muutub ja inimesed valavad teised valimatult sopa ja sõimuga üle. Siin sooviks küll meenutada netietiketi esimest käsku – ole inimene. Mäletan selgelt, et kuidas oma esimest last oodates ja pärast tema sündi lugesin suure huviga “Perekooli” foorumit, kus lapseootel ja noored emad said omavahel kogemusi jagada. Uue sajandi alguses ei olnud palju muid k...

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 - mis täppis ja mis mitte?

Kujutis
  Eesti tegi suured infotehnoloogia valdkonna otsused juba 1996. aastal algatades riikliku projekti Tiigrihüpe. Sellega sai alguse Eesti kiire infotehnoloogia areng, kus muuhulgas kogus Eesti ülemaailmset tuntust oma e-riigi lahendustega.  Aastatel 2013-2014 koostatud Eesti infoühiskonna arengukavas oli selgeks visiooniks sarnase arengu jätkumine, kus Eestist kujuneks globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel ning maailmas tuntud mõttekeskuseks. Vaatamata sellele, et infotehnoloogia on prioriteetne ja Eesti tunneb uhkust oma IT-alaste edusammude, start-upide ning ükssarvikute üle, peame siiski tunnistama, et unistatud globaalse IT-arengu eeskõnelejat Eestist saanud ei ole. Paljud teised riigid on kiiresti kannule jõudnud ja ka ma mööda läinud, seda eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga tehisintellekti, robootika, tööstusinnovatsiooni, tarkade linnade, keskkonna- ja energeetikalahenduste valdkondades. Infoühiskonna arengukavas oli ühe visioonipunktina välja toodu...

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Kujutis
Mis üldse on uus meedia? Kui inimestevahelise suhtluse puhul edastatakse sõnum "ühelt ühele"  ja massimeedia puhul "ühelt kõigile", siis uue meedia puhul on võimalik samaaegselt edastada individuaalseid sõnumeid lõputule arvule inimestele, kusjuures iga seotud osapool omab sisu üle vastastikust kontrolli, ehk siis tegemist on "kõigilt kõigile" mudeliga. Vaatamata uue meedia plahvatuslikule arengule suhtlusportaalide, otsingumootorite, võrguajakirjade ja palju muu kaudu, on siiski oma nishi säilitanud ka nn traditsiooniline meedia. Samas on näha, et trend on interaktiivsusele ja personaliseeritusele ning tradistsioonilise meedia esindajad võtavad samuti kasutusele järjest rohkem uue meedia lahendusi. Meie tänapäevasese kiiresti muutuvas ja globaliseerunud maailmas ongi uue meedia positiivseks aspektiks efektiivsus, interaktiivsus ja võimalus sisu personaliseerimiseks. Kuigi kõik võib tunduda ideaalne, siis peame uue meedia puhul säilitama kriitilise meele, ...
 Emootikonid 😎 Võib kõlada uskumatult, kuid ka emootikumid on keegi leiutanud ja sellel aastal tähistavad emootikumid oma 40. sünnipäeva. Arvutiteadlane Scott Fahlman Carnegie Mellonist tuli ideele, et kuiva elektoonset suhtlust võiks kuidagi elavdada ning tegi ettepaneku, et kui kirjutaja soovib näidata, et ta on rõõmus või irooniline, siis võiks lisada oma tekstile kirjavahemärkidest loodud naerunäo ehk smiley :-). Emootikumid muutusid kohe väga populaarseks, neid hakati kasutama ülikoolides üle maailma, sealt liikusid nad e-mailidesse ja tekstisõnumitesse. Emootikumid on tänapäevani igapäevases kasutuses ning aitavad luua elektroonsesse suhtlusse inimlikku emotsiooni. Viide:  Emoticon and Emoji History: First Smiley Face Used in 1982 | Time Fidonet 1984. aastal Tom Jenningsi poolt rajatud võrk Fidonet oli algselt rajatud mittekaubandusliku võrguna, mis põhineb arvutite kakspunktühendusel. Eestis käivitati esimene Fidonet süsteem 1989. aastal ning 1990. aastal liitus Eesti ...

Põnevad IT- ja tehnoloogia lahendused kolmelt erinevalt aastakümnelt

Kujutis
Nokia 9000 Communicator 1990ndate keskpaigas saabusid meie igapäevaellu kaasaskantavad mobiiltelefonid, mis toimisid GSM võrgus. Nokia tõi 1996. aastal turule Nokia kommunikaatori, mida võib lugeda nutitelefonide esiemaks. Väliselt nägi kommunikaator välja nuppudega telefonina, kuid avades ilmus nähtavale klaviatuur ja ekraan. Telefon-arvutil oli Inteli  24 MHz  mikroprotsessor ja kokku 8MB mälu.  Viited:   TELEMMGLPICT000004575571_trans_NvBQzQNjv4BqZgEkZX3M936N5BQK4Va8RWtT0gK_6EfZT336f62EI5U.jpeg (1280×800) (telegraph.co.uk) Nokia - 9000 Communicator | Mobile Phone Museum Google AdWords Kui enne milleeniumivahetust toimus reklaamitegemine nagu mustas kastis, st tuli osta reklaamipind ning loota, et reklaam mõjub ja toob ostjaid. 2000-l GoogleAdsi turuletulek muutis kogu reklaamisüsteemi ning reklaamijal oli võimalus maksta konkreetsete klikkide eest ning mõõta oma reklaamide toimivust. Viited:  original-adwords-logo.jpg (1600×667) (thesempost.com) Technolo...